Too välja: • organisatsiooni nimi • organisatsioonis töötavate inimeste arv • tegevusvaldkond ja tegevuse spetsiifika​ • asukohad, kui töö on jagunenud mitmesse erinevasse piirkonda ​ Kirjelda täpsemalt: • missugust tööd organisatsioonis tehakse • mis mõjutab inimesi töö tegemisel • kellele soovitakse supervisiooni teenust tellida, kas nt • tervele organisatsioonile • juhtidele • spetsialistidele • konkreetselt ühele või mitmele meeskonnale • sarnast rolli täitvatele inimestele • või kombinatsioonis eelnimetatutest​ • kui palju hakkab olema supervisioonis osalejaid • kui pika perioodi jooksul soovitakse teenust osalejatele pakkuda ning millal soovitakse alustada Ole teadlik, et: ​ Supervisioon on protsess ning sisaldab korduvaid kohtumisi pikema perioodi jooksul. Hea protsessi kestus on 3-12 kohtumist ja teenuse osutamise periood võib olla samuti 3-12 kuud või isegi pikem, vastavalt kokkulepitud kohtumiste sagedusele. Kuigi protsessi pikkust pole reglementeeritud, ei ole neutraalsuse huvides hea üle 2-3 aasta sama partneriga koostöö. Lühike protsess on 3–5 kohtumist ning sobib konkreetse, hästi defineeritud probleemi lahendamiseks. Standardseks võib lugeda protsesse 5–10 kohtumisega, mis on levinuim maht. See võimaldab liikuda esmasest analüüsist tegudeni, testida uusi käitumismustreid ja tegeleda tagasilöökidega. ​ Kohtumiste tavapärane kestus on: • individuaalse kohtumise kestus on tavapäraselt 1-1,5 tundi • grupi- või meeskonnatöö kestus on tavapäraselt 1,5-3 tundi ent võib olla ka oluliselt pikem ning sõltub konkreetsest vajadusest ja kokkuleppest

Mõtle läbi, milliseid ruume soovid kasutada ja too välja: • kas organisatsioonil on sobivad ruumid olemas või tuleb pakkumisse lisada ruumide valikud ja kulu • kes korraldab ruumide valiku ja kes selle eest tasub​ • milliseid mugavusi osalejad ootavad tulenevalt igapäevastest harjumustest töökeskkonnas • kui on vajadus liikuda mitme erineva asukoha vahel, kuidas hüvitatakse transpordikulu ja selleks kuluv aeg ​ Mõtle täiendavalt läbi: • kas kohtumised toimuvad kohapeal, virtuaalselt või hübriidselt • milliseid tehnilisi vahendeid virtuaalsete kohtumiste puhul on vaja • videokohtumiste keskkond • ekraan, projektor, ruumi mikrofon ja kõlarid​​​ ​Planeeri: • milliseid teisi töövahendeid võiks vaja minna ning kes need korraldab • tahvel, pabertahvel vms lahendused​ • märkmepaberid, kirjutusvahendid jms Ole teadlik, et: ​ • Individuaalseks tööks sobivad nõustamisruumid, ent ka tavaline koosolekuruum, kui ruum on privaatne, ehk sealt ei käida läbi ja sinna ei vaata möödakäijad sisse • Grupisupervisiooniks on vaja ruumi lähtuvalt grupi suurusest ning tavapäraselt istutakse toolidel ringis, ruumi peaks jääma lisaks vaba põrandapinda • Meeskonnasupervisiooniks on samuti vaja vastavalt meeskonna suurusele ruumi, kus osalejad mahuvad istuma ja jääb täiendavalt vaba põrandapinda ​ Näiteks: • Grupisupervisioon osalejatega 10-12 inimest vajab u 30 m² suurust ruumi vaba põrandapinnaga • Ruumis on vaja kõigile osalejatele toole ja mõni tool võiks lisaks olla • Ruumis peaks olema laud ​ Kui töö toimub mitmes üksteisest kaugel asuvas lokatsioonis, on sobilik teha kokkuleppeid transpordi ja logistika korralduse ja hüvitiste osas, ent ka mõelda, kuidas säästlikumalt toimida ning ehk leida erinevad superviisorid-coach'id erinevates piirkondades töötamiseks vastavalt nende kodukohapiirkonnale.

Mõtle läbi: • kui pikad on töösessioonid ning kui palju pause osalejad vajavad • millistel pausidel on mõistlik/vajalik pakkuda suupisteid, sooja toitu, sooja jooki, vett • kes hoolitseb toitlustuste ja kohvipauside korraldamise eest ning kuidas selle eest tasumine käib Ole teadlik, et: • Tavapärane supervisiooni või coaching'u pakkumus ei sisalda lõunapausi ega kohvipausi kulu.​ • Kui supervisioon kestab kauem kui 2 tundi, on vaja võimaldada osalejatele väikest pausi ja hea oleks, kui tellija poolt on võimaldatud ka sooja jooki (kohvi, teed) ja suupistet. Kui supervisiooni kestus on 6-8 tundi, tuleb arvestada, et selle aja sees on lõunapaus ja mitu kohvipausi osalejatele.

Mõtle läbi: • millise väljaõppe ja kvaliteeditasemega superviisorit või coach'i tegelikult vajad • kas superviisor-coach'i kvaliteeditase (6,7,8) on nõutav • kas kõrgem kvaliteeditase või mõni konkreetne täiendav tunnistus annab lisapunkte Kaalu erilise hoolega: • kuivõrd on tõesti vaja lisaks varasemat valdkondlikku töökogemust ning millistes olukordades võib valdkonna tundmine osutuda hoopis piiravaks​, ole valmis ka seda nõuet põhjendama • kas on vaja kirjeldada olulisi referentse varasemast kogemusest mistahes valdkondades ja organisatsioonides ​​ Too välja: • millist infot on vaja lisaks esitada - kas superviisori väljaõpet tõendavat tunnistust või piisab viitamisest ESCÜ kodulehel olevale infole • kas lisaks on vaja esitada superviisori tutvustus või CV Ole teadlik, et: ​​​ • Kõik superviisorid, kes kuuluvad Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingusse, on läbinud superviisori väljaõppe - see on eelduseks ühingusse astumisel. • Eestis peab superviisori väljaõpe vastama ANSE kvaliteedistandarditele. ESCÜ on Association for National Supervision Organisations in Europe (ANSE) (undefined)liige. • Superviisori või superviisor-coach'ina tegutsemiseks piisab ANSE standarditele vastavast väljaõppest ja tunnistusest. ESCÜ kvaliteeditase (6, 7, 8) kinnitab, et superviisor-coach tegeleb järjepidevalt enda professionaalse arengu hoidmisega ning on viinud läbi kokkulepitud arvu supervisiooniprotsesse kokkulepitud perioodil. • Ka veel taset mitteomavad superviisorid-coach'id võivad olla aktiivselt praktiseerivad, ent neil võib olla väljaõppest veel napp aeg möödas või pole nad soovinud taset taotleda. Taseme taotlemine ei ole kohustuslik. • Superviisoreid õpetavad E(undefined)estis välja kaks täiskasvanute täiendõppe asutust: • International Supervision and Coaching Institute(undefined) • Moreno Keskus(undefined) • Varasemalt on superviisoreid välja õpetanud ka Tallinna Ülikool. • Väljaõpe on pikaajaline - 600-700 tundi, kokku 2,5-3 aastat. Väljaõppe lõpetanud võivad töötada superviisorina või coach'ina mistahes valdkonnas erinevate kliendigruppidega ning omavad kompetentse töötamaks nii individuaalsel, meeskonna-, grupi- kui ka organisatsiooni tasandil. • Superviisorid saavad väljaõpet lõpetades tunnistuse, mis vastab ANSE supervisiooni ja c(undefined)oaching’(undefined)u pädevusraamistikule.(undefined)

Märka juurdunud mustrit hanke tulemuse üle otsustada hinna alusel. Pelgalt hind valikukriteeriumina ei ole õiglane. ​ Kui hind siiski on tõeliselt oluline, võiksid kasutada neid võimalusi: • anna hinnale osakaal • eemalda valikust kõige soodsam ja kõige kallim pakkumus ​​ Mõtle läbi, mis on pakkumuse sisu osas olulised valikukriteeriumid, näiteks: • kasutatava metoodika kirjeldus • ajakava ja tööplaan • kliendi enda oodatava panuse ja koostöö kirjeldus • eeltöö vajadused ja järeltoetus • tagasiside kogumise süsteem • ​anna ka sisulistele punktidele osakaalud Ole teadlik, et: ​​​ Teenuse hind võib erinevatel superviisoritel-coach'idel kujuneda erinevalt ning sõltub nii tehtud investeeringutest kui ka konkreetsest pakkumusest ja sellega seonduvatest valikutest. Tutvu hinnakujunduse põhimõtetega()

Märgi hankekutses konkreetselt: • milliseks tähtajaks pakkumine peab tehtud olema • mis peab pakkumuses sisalduma, et see kvalifitseeruks • kas küsimuste esitamine on võimalik ning millises ajaraamis • meiliaadress, kuhu see saata või muul moel edastamise nõuded Ole teadlik, et: • Võid teha päringu otse enda väljavalitud superviisoritele-coach'idele. • Samuti võid pöörduda oma sooviga ESCÜ üldmeilile info@supervisioon.ee ()ja see edastatakse ESCÜ e-posti listis olevatele superviisoritele, kes saavad pakkumised teha ja otse kontakteeruda. • ​Samuti võib teha ühingu juhatusega eelkonsultatsioone, et saada selgust, millist teenust päriselt vajatakse ning kellele hankekutse on suunatud.

Oluline on läbi meõelda, kuidas töötajad saavad osaleda oma igapäevatöö kõrvalt supervisioonis või coaching'us. Samuti, kuidas neile kättesaadavaks teha info superviisorite-coach'ide kohta ning millised on nende valikuvõimalused: • kui tegemist on graafikupõhise tööga, kuidas on töö korraldatud grupisessioonide ajaks • kas töötajatel on individuaalsessioonideks võimalus ise vabalt ajad broneerida või on vaid kindlad väljapakutud ajad, mille vahel valida​ • kas töötaja ise saab valida superviisori-coach'i • kuidas juht ja organisatsioonikultuur tegelikult toetavad supervisiooni ja coaching'ut Ole teadlik, et: Enne supervisiooniga alustamist: • peaks organisatsioon teavitama töötajaid, et neil on võimalus ja õigus kasutada individuaalse supervisiooni teenust oma valikul ja tööajal • võiks olla superviisorite nimekiri ja tutvustused töötajatele lihtsalt kättesaadav ning on teada, kuidas superviisoriga ühendust võtta • organisatsioonis tuleks läbi mõelda see, kuidas koguda vajalikku infot teenuse kasutamise kohta ja samal ajal mõeldakse läbi, kuidas hoida konfidentsiaalsena seda infot, kes konkreetselt töötajatest kasutas supervisiooni teenust • oluline on tagada supervisiooni teenuse kasutaja konfidentsiaalsus • organisatsioonis peaks olema eelnevalt juhtidega läbi räägitud supervisiooni või coaching'u teenuse kasutamine ning kujundatud positiivsed hoiakud - teenuse kasutamist ei saa teha sunniviisiliselt