Olen pikalt töötanud inimeste arendamisega organisatsioonis. Nii tervikvaatena, kuidas organisatsioon saab pakkuda arengut toetavat keskkonda, kui erinevate tasemete lõikes (juhid, spetsialistid), aga ka üksikisikust lähtuvalt ehk personaalselt. Olen seda rolli täitnud nii organisatsioonis sees olles kui ka väljastpoolt, sestap mõistan mõlema rolli võimalusi ja piiranguid.

Hariduselt olen psühholoog (Tartu Ülikool, 2000) ja Organisatsioonikäitumise magister (Tallinna Ülikool, 2003). Hiljem olen ennast täiendanud supervisiooni ja coachingu alal (Tallinna Ülikool, Der Rote Faden, 2013) ning tutvunud lahenduskeskse lähenemise ja süsteemse pereteraapia valdkondadega. Praegu olen täiendavalt omandamas analüütilise psühhoterapeudi kutset (vt lähemalt https://iaap.org ning junganalyys.ee) ning töötan ka klientidega selle suuna põhimõtetest lähtuvalt.

Supervisiooni ja coachingut olen pakkunud sotsiaalvaldkonnas ja meditsiinis (meeskonna- ja grupitöö), ent kõige enam siiski avaliku teenistuse juhtidele nii individuaalselt, meeskonnas, grupis kui ka organisatsiooni tasemel.

Supervisiooni keskseks meetodiks on refleksioon. Iseenda ja oma töö mõtestamine toob selguse ja rahu, mille väärtust on võimatu ülehinnata. Selles suunas liikumine on laiemalt minu töö ja tegevuste eesmärk.